Lexicography mele |
ʻŌlelo mele

Lexicography mele |

Māhele puke wehewehe
ʻōlelo a me nā manaʻo

mai ka lexixos Helene - pili i ka hua'ōlelo a me ka grapo - kākau wau

ʻO ke kumumanaʻo a me ka hoʻomaʻamaʻa o ka hoʻohui ʻana i nā mele. nā puke wehewehe ʻōlelo; ʻO ka lālā o ka musicology e pili ana i ka hoʻomohala ʻana a me ka hōʻoia ʻepekema no nā ʻano puke wehewehe mele like ʻole a me kā lākou hana ʻana. L. m kapa ʻia hoʻi ka ʻohi ʻana o nā puke kuhikuhi (encyclopedias, dictionaries, etc.) P.). ʻO ke kumu nui L. m - ka hoʻonohonoho ʻana o nā mea (ma ke ʻano o nā ʻatikala a i ʻole nā ​​​​huaʻōlelo) ma ke ʻano pīʻāpā koʻikoʻi. E like me ke ʻano o ke kūkulu ʻana, ke koho ʻana a me ka hōʻike ʻana o ka mea, ua māhele ʻia nā puke wehewehe ʻōlelo i loko o nā puke ʻepekema ākea ākea e uhi ana i nā wahi mele a pau. moʻomeheu (muz. encyclopedias e hōʻike ana i kahi kino o ka ʻike, a me ke mele. encyclopedia. nā puke wehewehe ʻōlelo, ma ke ʻano he kānāwai, ʻoi aku ka pōkole i ka leo), a me ka ʻoihana kikoʻī - hoʻolaʻa. kekahi o kāna mau ʻāpana (biographical, terminological dictionaries, operas, music. nā mea kani, nā mea hana violin, etc. P.). ʻAʻole hiki i nā manawa a pau ke hoʻokaʻawale i waena o nā mele. encyclopedias and music-encyclopedias. puke wehewehe ʻōlelo. ʻO kekahi mau puke i kapa ʻia he puke wehewehe ʻōlelo. ʻO "Grove's Dictionary of music and musicians", ʻoiaʻiʻo, he muses. encyclopedias; Hauʻoli Lā Hānau. ʻaoʻao, no ka laʻana, “Encyclopédie de la Music…” A. ʻO Lavignac lāua ʻo L. ʻAʻole like ʻo La Laurencie ma ke ʻano koʻikoʻi o kēia huaʻōlelo, e hōʻike ana i kahi hōʻiliʻili o nā moʻolelo i hoʻonohonoho ʻia a hoʻonohonoho manuahi ʻia e pili ana i ka mōʻaukala a me ke kumumanaʻo o nā mele, muses. mea hana, aʻo, aesthetics. ʻO kēia a i ʻole kēlā koho i ka mele-lexicographic. hana noʻeau. phenomena of the past and present, dec. ʻano ʻike, uhi moʻolelo. ʻoiaʻiʻo, kā lākou aesthetic. Hoʻokumu mau ʻia nā loiloi ma luna o nā hoʻokō o ka musicology o kēia mōʻaukala. au a pili pū me kona manaʻo nui a me ka ʻepekema. Papa. L. m hoʻokumu ʻia ma kekahi kahua hoʻomohala mele mōʻaukala. kākau - notation a me nā mele pili. huaʻōlelo. No ke mele kona kumu. hoʻomaʻamaʻa - ka pono o ka poʻe mele e hoʻomaopopo i ke ʻano o kekahi a i ʻole kekahi mea kahiko a i ʻaiʻē ʻia mai kekahi. ʻōlelo mele. huaʻōlelo - ma ke ʻano o ka wehewehe ʻana i nā huaʻōlelo hiki ʻole ke hoʻomaopopo ʻia (gloss) ma nā ʻaoʻao o ka manuscript, a laila hui pū ʻia nā huaʻōlelo hiki ʻole ke hoʻomaopopo ʻia (ʻo ia hoʻi. Mr. ʻO nā papa ʻōlelo ka mea mua o kēia wā. puke wehewehe ʻōlelo). I ka wā mua, ʻo L. m ulu aʻe i loko o ke ʻano o ka lexicographic maʻamau. e hana. ʻO ke kumu o L. m mai ka wā kahiko. Aia i loko o ka Baibala nā wehewehe ʻana o nā mea hana hau like ʻole a pehea e hoʻohana ai. ʻO ke kākāʻōlelo mele. hua'ōlelo i hoʻohana 'ia ma dr. Helene. Ma hope mai, ua lawe ʻia ka hapa nui o lākou e nā theorists o ka Middle Ages a hoʻokomo ʻia i nā muses. hana. Me ka hoʻomohala ʻana i ka wā kahiko o ka Middle Ages, ʻo prof. nā mea kākau mele moʻomeheu o ka lexicographical maʻamau. hoʻomaka nā hana e hāʻawi iā lākou i ka wehewehe ʻana i kekahi mau huaʻōlelo i hoʻohana ʻia i ke mele. hana ma ka lat. 'ōlelo. ʻO ka mea nui i ʻike ʻia no ka hoʻomohala ʻana o L. m i ka hopena o ka Middle Ages i Dec. ʻano alakaʻi kula. I loko o kekahi o nā huaʻōlelo mua loa (“Dictionarius…”) J. ʻO Garlandia (i kākau ʻia ma hope o 1218) ma ka ʻāpana "Music and musicians" he poʻo inoa. mea hau, me h kaikuahine a me ke kaikunane. ʻO ia ke ala i ka hoʻomohala ʻana o L. m ʻO ia ka hana a ka mea haku mele ʻo Franco-Flemish, theorist a me kumu J. Tinktoris, Wehewehe ʻana o nā huaʻōlelo mele (Terminorum Musicae Diffinitorium, ed. kokoke. 1474), ʻo ia ka huaʻōlelo mele mua. puke wehewehe ʻōlelo a noho wale ʻo ia a hiki i ke kenekulia 18. I kinohi. Keneturi 17, me ka la nui o ka Italia. mea kani, ma Kelemānia, Italia hou. hau термины (adagio, concerto, forte, tremolo и т. P.). ʻO ka mahalo nui no kā lākou wehewehe ʻana iā M. ʻO Pretorius, nāna i lawe mai i ka Italia. hua'ōlelo i loko o kāna hana ("Syntagma Musicum", Bd 3, 1619) ma ka papa pī'āpā i hoʻopili ʻia me ka Latin. hoʻomaka L. m pehea lākou kūʻokoʻa. ʻoihana mele. kākau kau muses. Nā puke wehewehe ʻōlelo Czech T. B. ʻO Yanovka (1701), he kanaka Palani S. de Brossard (1703), waiwai nui no ke aʻo ʻana i ka mōʻaukala o ka puka ʻana mai o ka Farani. Ice terminology dictionary o ka German I. G. Walter (1732) – ka puke mele mele mua loa. paiia. Mai nā paʻi hope o ke kenekulia 18. ʻO ia ka "Musical Dictionary" (“Dictionnaire de la Musique”, 1767) J. G. ʻO Rousseau, i hoʻokumu mua ʻia ma ke ʻano he ʻatikala no ka Farani. "Encyclopedia" a he waiwai nui ia ʻaʻole wale e pili ana i nā wehewehe o nā muses i loko. nā huaʻōlelo a me nā manaʻo, akā me ka hoʻāʻo ʻana i ka nani. nā wehewehe a me nā ʻano. Ma ka 19 in. L. m ke hoʻonui ʻia nei. No kēia pae o ka hoʻomohala ʻana, ua ʻōlelo ʻo L. m ʻO ka hiʻohiʻona, ma kekahi ʻaoʻao, ʻo ia ka paʻi ʻana i nā muses multi-volume. encyclopedias (G. Schilling, E. Bernsdorf, G. Mendel, A. Reisman, a me nā mea ʻē aʻe), a ma kekahi ʻaoʻao, ka puka ʻana mai o nā muse lālā he nui. nā puke wehewehe ʻōlelo: nā puke wehewehe ʻōlelo o nā keaka, nā opereta, nā mele. mea kani, mea hana violin, mele. nā kumuhana, nā puke wehewehe ʻāina o nā haku haku mele, nā mea hoʻokani pila, nā puke wehewehe ʻōlelo, hoʻolaʻa. kūikawā hou. mele, etc. Ma waena o kēia manawa hem. encyclopedia. ʻIke ʻia ka puke wehewehe ʻōlelo a me nā puke kuhikuhi: “Musical Lexicon” (“Musiklexikon”) X. ʻO Riemann (1882), kekahi o nā puke kaulana loa o kēia ʻano, paʻi pinepine ʻia a unuhi ʻia i nā ʻōlelo ʻē aʻe. nā ʻōlelo (ka poʻe loea mele kaulana ʻo A. Einstein, W. Gurlitt a me nā mea ʻē aʻe; paʻi hou loa (vol. 1-3, me ʻelua mau mea hou aku. volumes, 1959-75) he mele. encyclopedia); ʻO "Dictionary of Music and Musicians" na J. Grove (ie 1-4, 1878-89, puke hope loa – vol. 1-9, 1954); “Music in its past and present” (“Musik in Geschichte und Gegenwart”), ed. F. Pula (vol. 1-15, 1949-1975, e mau ana); Yugoslavia. “Musical Encyclopedia” (“Muzicka Enciklopedija”), ed. Й. Andreysa (i. 1-2, 1958-64, vol. 1-2, 1970-74); “Musical Encyclopedia” (“Enciclopedia della musica”), paʻi ʻia e Ricordi (vol. 1-4, 1963-64, vol. 1-6, 1972-74). 'Oko'a kēlā me kēia pa'i puke i kona 'ano pono'ī (ke haku o ka puke wehewehe'ōlelo, ke 'ano a me ka nui o nā 'atikala). Mai nā puke wehewehe ʻōlelo hau hau e kū nei: “Dictionary” T. Baker (1900), ma hope mai i paʻi ʻia ma kahi ʻano i hoʻonui ʻia, ed. N. Slonimsky; “Wāhi wehewehe o Czech Musicians”, “Dictionary of Composers and Musicologists of Romania” na V.

Ma nā ʻāina ʻē, ke ulu nui nei nā puke kuhikuhi, i paʻi ʻia ma lalo o ka inoa. “Wer ist wer?”, “Who’s who?”, “Wer is who in America?”, “Qui ktes vous?” (Hoʻolaʻa kūikawā i ka mele "Who's who in Music", 1949-50; "Who's who in music and musicians, International directions", 1962, etc.), a me nā hoʻopuka o ka lāhui. nā puke wehewehe ʻōlelo biographical i loaʻa nā puke moʻolelo i hāʻawi ʻia. papa inoa i nā moʻolelo e pili ana i kēia manawa. nā kiʻi koʻikoʻi (me nā mea haku mele, nā mea hoʻokani, nā mea haku mele).

ʻO ka mele mele-lexicographic mua Lūkini. ʻO ka hana "Hoʻohui e lawelawe ana ma ke ʻano he wehewehe o nā huaʻōlelo mele ʻenehana" (1773); Hāʻawi kēia paʻi i ka unuhi a me ka wehewehe ʻana o nā Muses. nā manaʻo a me nā huaʻōlelo. Muses. Loaʻa nā huaʻōlelo a me kā lākou wehewehe ʻana ma ka "Musical Dictionary, kahi i loaʻa nā huaʻōlelo a me nā ʻōlelo i hoʻohana ʻia i ka mele" a me ka approx. 160 hua'ōlelo ma ka papa pī'āpā (1795), ma ka puke. “Music Theory or Discourse on this Art” GG Ges de Calvet (1818). EA Bolkhovitinov i loko o ka "Dictionary of Russian Secular Writers ..." (1805, journal. "Friend of Education", separate ed. – 1838, 1845) waiho i nā moʻolelo o kekahi mau Lūkini. nā haku mele (IE Khandoshkin, DS Bortnyansky, DN Kashin a me nā mea ʻē aʻe). ʻO nā moʻolelo o kekahi mau haku haku haole i haʻi ʻia e DF Kushenov-Dmitrevsky i loko o ka puke. “Lyric Museum …” (1831). Hāʻawi ʻo VM Undolsky i ka "Remarks for the history of church singing in Russia" i kahi alphabet o nā huaʻōlelo mele kahiko. IP Sakharov ma "Studies on Russian Church Chanting" ("Journal of the Ministry of National Education", 1849, July) i ka "He hui piha o nā inoa makau, i hōʻiliʻiliʻia mai nā manuscript likeʻole, ma ka papa pī'āpā" (565 mau inoa). He kuleana koʻikoʻi i ka hoʻomohala ʻana o ka Lūkini. ʻO ka mea haku mele, haku mele, a me ka mea hoʻokani pila ʻo MD Rezvoy, nāna i kākau mele i nā ʻatikala i ka makahiki 1835 no Plushard's Encyclopedic Lexicon, a ʻo ia ka mea hoʻoponopono a hiki i ka 6th volume inclusive. ʻO Rezvoy hoʻi ka mea nāna i hōʻuluʻulu i ka puke wehewehe ʻōlelo o ka Lūkini mua. puke wehewehe mele. Ua hoʻopau ʻo ia i kēia hana i ka makahiki 1842 ma ka ʻaoʻao o ke Keʻena ʻOihana Lūkini. ʻōlelo a me ka palapala o ka Academy of Sciences. ʻOiai ʻaʻole i paʻi ʻia ka puke wehewehe ʻōlelo, kāna huaʻōlelo mele. ʻāpana i loko o ka "Dictionary of the Church Slavonic and Russian Language", i paʻi ʻia e ka Academy of Sciences (1847, vols. 1-4, 1867-68). Me kēia mau hana, ua hoʻokumu ʻo Rezvoy i nā kumu o ka Lūkini. ʻepekema L. m. ʻO VF Odoevsky, ka mea i komo i ka hui ʻana o ka puke wehewehe ʻōlelo a Plushard, ua hoʻomākaukau i kahi paʻi hoʻoponopono a hoʻonui ʻia o A. Garras' Musical Terminology. ʻokoʻa. Ua paʻi pū ʻia nā ʻano puke wehewehe mele e PD Perepelitsyn, AI Rubts, HM Lisovsky, NF Findeizen, AA Ilyinsky, AL Maslov, AV Preobrazhensky, VP Kalafati a me nā mea ʻē aʻe. ʻO ke ʻano. milestone i ka ulu ana o Rusia. L. m. ʻo ia ka unuhi ʻana o nā muses. Dictionary of Riemann, ed. ʻO Yu. D. Engel me nā mea hoʻohui nui e pili ana i nā pilikino Lūkini, nā huaʻōlelo, nā hui, nā hui, etc.

ʻO ka hoʻomakaʻana o nā pueo I. Glebov (BV Asafiev) i kau i ka L. m. ma kāna "Alakaʻi i nā Concerts ..." (puka 1 - "Dictionary of the most necessary musical and technical designations", 1919). I nā makahiki ma hope mai, ua hoʻomaka ʻo L. m. hooulu ana. Ma waena o ka puke wehewehe'ōlelo o ka pueo a me nā puke kuhikuhi e kū nei: muz.-terminological. nā puke wehewehe ʻōlelo o NA Garbuzov a me AN ​​Dolzhansky, loaʻa nā wehewehe hou o ka manaʻo. hua'ōlelo "Encyclopedic musical dictionary" na BS Steinpress a me IM Yampolsky (1959, 1966), "Dictionary of operas first staged and published in pre-revolutionary Russia and the USSR" by GB Bernandt (1962), bio-bibliographic. ka puke wehewehe'ōlelo "Na wai i kākau e pili ana i ke mele" na Bernandt lāua ʻo Yampolsky (vols. 1-2, 1971-74, ke hoʻomau nei ka paʻi ʻana), nā puke wehewehe ʻōlelo o nā haku mele a me nā mele. nā huaʻōlelo i paʻi ʻia ma ka nat. repubalika. Mai ka makahiki 1973, ʻo ka Sov. “Musical Encyclopedia”.

Nā puke haole

Nā puke wehewehe ʻōlelo huaʻōlelo: Tinctoris J., Terminorum musicae definitorium, Naples, (1474), paʻi hope loa. Lexique de la musicique (ke kenekulia 1951). He kikokikona Latina, unuhi, Palani, P., 1701; ʻO Janovka Th. В., Ki i ka waihona o ke akamai mele nui…, Prague, 1715, 1703; Brossard S. de, Dictionnaire de music, P., 1731; Rousseau JJ, Dictionnaire de la music…, Gen., 1768, nouv. yd., P., 1, t. 2-1769, 1925; Vannes R., Essay on musical terms. He puke wehewehe'ōlelo āpau. (En huit langues), P., 1; Lichtenthal P., Dizionario e bibliography della musica, v. 4-1826, Mil., 1926; Vrenet M., Dictionnaire pratique et historique de la musique, P., 1930, 1929; Sard A., Lexico technologico musical en varios idiomas, Madrid, (1928); Cernusбk G., Pazdнrkuv hudebnн slovnнk naucnэ, Brno, 1944; Apel W., Ka puke wehewehe mele Harvard, Camb. (Mass.), 1969, 1956; ʻO ka puke wehewehe ʻōlelo a Elsevier o ka hale kiʻiʻoniʻoni, kani a me nā mele ma nā ʻōlelo ʻeono: English, American, French, Spanish. Italia, Holani a me Kelemania, Amst. – L. – NY, 1961; Sandy R. de, Dictionnaire de music, Bourges, 1961; Carter HH, He puke wehewehe'ōlelo no nā hua'ōlelo mele Pelekane Waena, Bloomington, (1965); ʻO Katayen L., Telberg Val., ka puke wehewehe ʻōlelo mele ʻo Lūkia-English o nā huaʻōlelo mele, NY, (1967); Grant P., Handbook of musical terms, Metuchen (NJ), 1969; (Chetrikov S.), Musical terminological dictionary, Sofia, 1970; Steckl E., Russisch-Deutsches Fachwitterbuch der Musik, Zwickau, 1; Schaal R., Fremdwcrterlexikon. Musika. English-Franzçsisch-Italienisch, Bd 2-1970, Wilhelmshaven, XNUMX.

Биографические музыкальные словари: Gerber EL, Historical-biographical Lexicon of Tonkьnstler, Tl 1-2, Lpz., 1790-92; его же, Huaolelo moolelo-biographical hou o na mea pena kani, Tl 1-4, Lpz., 1812-14; Fйtis FJ, Biographie universale des musiciens et bibliographie gйnйrale de la musique, v. 1-8, Brux., 1837-44, P., 1874-78 (Suppl., sous la dir. A. Pougin, v. 1-2 , P., 1878-80); Eitner R., biographical-bibliographical source encyclopedia of musicians and music scholars of the Christian au a hiki i ka waena o ke kenekulia 19, vols. 1-10, Lpz., 1900-04, puke. 1-11, Graz, 1959-60; Baker Th., Biographical dictionary of musicians, NY, 1900, 1940 (Suppl. by N. Slonimsky, 1949), 1958 (ed. N. Slonimsky, Suppl., 1965), 1965 (Suppl., 1971).

Nā Hua'ōlelo Encyclopedic of Music: Walther J. G., encyclopedia a hale waihona mele, Lpz., 1732, facsimiles. Edition, Kassel – Basel, 1953; Schilling G., Encyclopedia of the entire music sciences, or universal encyclopedia of music, vol. 1-6, Stuttg., 1835-38, vol. 7 – Suppl., 1840-42; ʻO Julius Schuberth's Musikalisches Conversations-Lexikon, Lpz., 1859, hoʻoponopono. na R Mъsiol, 1892 (ed. na Йm. Wroclaw); Lexicon Kamaʻilio Mele. He encyclopedia o ka ʻepekema mele holoʻokoʻa… Reasoned and ed. na H Mendel, Bd 1-11, (V.) – Lpz., 1870-79, (Bd 12) – Ergänzungsband, V., 1883 (mai ka puke 8 i houluuluia e A. Raysman); Riemann H., Musiklexikon, В., 1882, vols. 1-2, hoʻoponopono. na A Einstein, В., 1929, hoʻoponopono. na W Gurlitt, vols. 1-5, Mainz, 1959-75 (puka. 3 — ʻāpana ʻoiaʻiʻo, vol. 4-5 - nā puke hou); ʻO Grove's Dictionary of music and musicians, v. 1-4, Suppl. and Index, L., 1878-89, v. 1-5, 1900, v. 1-5, 1927, v. 1-5, 1940, Suppl., 1940, N. Y., 1949, v. 1-9, L. – AOLE. Y., 1954 (ed. na E Blom), Suppl., L., 1961; Della Corte A., Satti G. M., Dizionario di musica, Torino, (1925), 1959; Abert H., Illustriertes Musik-Lexikon, Stuttg., 1927; Moser H., Musiklexikon, W., 1932, Bd 1-2, Hamb., 1955, Anhang l-2, 1958-63; I. Kamburov, Dictionary of Illustrated Music, Sofia, 1933; The international encyclopedia of music and musicians, ed. na O. Thompson, N. Y., 1939, 1946 (rev. i. na N. Slonimsky), 1964 (rev. i. na O. Sabin); Blom E., puke wehewehe mele o Everymans, Phil., 1946, rev. ed., L. – AOLE. Y., 1954; Ka Lexicon Mele a Sohlman. Nordic and general encyclopedia for music, music, life and hula, Volumes 1-4, Stockh., 1948-52; Die Musik ma Geschichte a me Gegenwart. General encyclopedia of music, ed. na F Blume, vol. 1-15, Kassel – Basel, 1949-(73) (изд. продолж.); Bonaccorsi A., New Cursi Music Dictionary, Mil., 1954; Окгаку Дзитэн (Муз. puke wehewehe ʻōlelo), ʻo ia hoʻi 1-11, Tokyo, 1954-57 (ma Kepanī. lang.); ʻO Sandved K. В., ʻO ke ao mele, he waihona no ka mea hoʻolohe a me ka mea nānā, L., 1954 (изд. ma ka ʻōlelo Norwegian lang., Oslo, 1951, a laila i Suedena. яз., Kшbenhavn, 1955); его жe, Ka honua mele, Mil., (1956); Larousse de la music. Encyclopedic Dictionary, ma lalo o ka dir. na N. Dufourcq, v. 1-2, P., 1957; Aschehougs Musiklexikon, Bd 1-2, Kшbenhavn, 1957-58; He puke puke mele maʻamau, vols 1-6, Ahtw. —Amst., 1957-65; Encyclopedia of Music, dir. F. ʻO Michel, F. ʻO Lesure a me V. Fydorov, v. 1-3, P., 1958-61 (ed. Fasquelle); Mele Encyclopedia, Vol. 1-2, Zagreb, 1958-63, Vol. 1, 1971; Memoments of music and musicians dictionary, Mil., 1959; ʻO Reiss I. W., Mala encyclopedia of music, ed. S. Sledzinskiego, Warsz., 1960 (1-е изд. под загл.: Podreczna Encyclopedia muzyki, Kr., 1946, aoao А — К); Encyclopedia of music Ricordi, v. 1-4, Mil., 1964, v. 1-6, 1972; Szabolssi V., Toth A., Mele Lexicon, vol. 1-2, Bdpst, 1930-31, kцt. 1-3, 1965; Seeger H., Musiklexikon, Bd 1-2, Lpz., 1966; Honegger M., Dictionary of Music, c.

Nā mele a me nā mea hoʻokani pila: Afghanistan – Habib-i-Nuvwabi, Afghan Artists, Kabul, 1958 (ma Afghan. kakau.); Pelekiuma — Gregory E. G., Hale Hōʻikeʻike Biography o nā mea mele mele Belgian o nā kenekulia 1862 a me 1885, Brux., XNUMX, XNUMX, Suppl. 1887 a me 1890; ʻO Vannes R., Souris A., Dictionary of (Belgian) mea hoʻokani pila (mea haku mele), Brux., (s. a.); Bulgaria — Encyclopedia of Bulgarian Musical Culture, Sofia, 1967; Beretania Nui — Baptie D., Musical Scotland, i hala a i keia manawa, he puke weheweheolelo no na mea hookani pila o Sekotia, Paisley, 1894; Komohana F. J., The Dictionary of British Musicians from the Earliest Time to Now, L., 1895; Brown J. D. a me S tratton S. S., British Biography, Birmingham, 1897; Padelford F. M., ʻŌlelo Pelekania Kahiko, Bonn, 1899; ʻO Morris W. M., mea hana violin Pelekania Classical and modern, L., 1904, 1920; Pulver J., He puke wehewehe'ōlelo o nā mele Pelekania kahiko a me nā mea kani, L., 1923; его же, A Biographic Dictionary of Old English Music, L., 1927; Palmer R., Mele Pelekania. He Encyclopedia of British Musicians, L., 1948; ʻO Carter H. H., A Dictionary of Middle English musical terms, Bloomington, (1961); Venezuela – M'sicos venezolanos, Caracas, (1963); Kelemānia – Lipovsky F. J., Bayerisches Musik-Lexikon, Munich, 1811; Kossmaly К., Schlesisches Tonkьnstler-Lexikon, Breslau, 1846-47; Ledebur С., Tonkьnstler-Lexikon Berlins mai ka wā kahiko loa a hiki i kēia manawa, В., 1861; Müller E. H., Deutsches Musiken-Lexikon, Dresden, 1929. Lepupalika Kemokalaka Kelemania – Komponisten und Musikwissenschaftler der Deutschen Demokratischen Republika, V., 1959; Helene – Drieberg F., Wörterbuch der griechischen Musik …, V., 1835; India – Sachs C., Musikinstrumente Indiens und Indonesiens, B,, (1915); Wig Ravindra, Contemporary Musical Figures (India), Allahabad, 1954 (in Indian); ʻO Garga Lakshminarayan, nā waiwai o kā mākou mele, ch. 1, Hatkharos, 1957 (Ind. kākau.- Biography. puke wehewehe ʻōlelo 360 mele. nā kiʻi o India mai ka wā kahiko a hiki i kēia lā); ʻIlelani – He Puke mele no nā mele ʻIlani, Dublin, 1928; Sepania – Saldoni y Remendo V., Diccionario biobibliografico de m'sicos espaсoles, v. 1-4, Madrid, 1881; Redrell F., Bio-bibliographical Dictionary of Ancient and Modern Spanish, Portuguese, and Spanish-American Musicians and Music Writers (A — F), Barcelona, ​​​​1897; Lihori o JS R., Mele ma Valencia. ʻO ka puke moʻolelo pilikino a me ka mea hoʻohewa, Valencia, 1903; Италия – Regli F., Biographical Dictionary (Italian musicians, 1800-1860), Turin, 1860; Mayr J. S., Biografie discrittori e artisti musicali Bergamaschi nativi od oriundi…, Bergamo, 1875; Masutto G., I maestri di musica italiani del secolo XIX, Venezia, 1880; De Angelis A., L'Italia musicale d'oggi Dizionario dei musicisti, Roma, 1918, 1928; Terzo B., Dizionario dei chitarristi e luitai italiani, Bologna, 1937; Kanada – Dictionnaire biographique de musiciennes canadiens, Quebek, 1922, 1935; Gingras C., Musiciennes de chez nous, Monreal, 1955; Kolombia – Zapata S., Compositores Colombianos, Medellin, 1962; Lepupalika Poʻe Demokarata o Korea – Wang Heung Ryong, Dictionary of Musical Terms, Pyongyang, 1958 (ma Kor. kakau.); Holani — Letzer J. H., Mele Holani. 1850-1910. Bio-bibliographisch woordenboek, Utrecht, 1911, 1913; Norewai – Шstvedt A., Nā mele a me nā mea hoʻokani pila ma Norewai i kēia lā, Oslo, 1961; Polani – Sowinski A., Les musiciens polonais et slaves anciens et modernes. Dictionnaire biographique, P., 1857; его же, Dictionary of Polish kahiko and modern music, P., 1874; Сhybinski A., Dictionary of music in kahiko Polani a hiki i 1800, Kr., 1949; Szulс Z., Dictionary of Polish luthiers, Poznan, 1953; Schдffer В., Almanac o nā haku haku Polani…, Kr., 1956; Сhominski J., Dictionary of Polish musicians, vol. 1-2, Cr., 1964-67; ʻO ka wehewehe - Vasconcellos J. A., ka poe mele Pukiki, biography-bibliographia, v. 1-2, Porto, 1870; ʻO Viera E., ʻO Biographic Dictionary of Portuguese Musicians, v. 1-2, Lisbon, 1900; Amorim E., Biographical Dictionary of Musicians of Portugal, Porto, 1935; Mazza J., Biographical Dictionary of Portuguese Musicians, (Evora, 1949); Румыния - Соsma V., Roman Musicological Compositor, Buc., 1965; его же, Na Mele Roma. Nā haku mele a me nā mea haku mele. Lexikon, Buc., 1970; ʻAmelika Hui Pū ʻIa - Jones F. О., He Buke Hana no na Mele a me na Mea Hookanikani o Amerika, N. Y., 1886, new ed., N. Y., 1971; (Pratt W. S.), ʻAmelika Hui Pū ʻIa i Groves Dictionary, N. Y., 1920, 1928, 1949; ʻO Metсalf F., nā mea kākau ʻAmelika a me nā mea hōʻuluʻulu ʻo Sacred Music, N. Y., 1925; Alii Cl. R., Nā haku mele ma ʻAmelika, 1912-1937, N. Y., 1938, 1947; Bio-Bibliographical Index of Musicians in the United States of America since Colonial Times, Wash., 1941, 1956; ʻO Howard J. T., na haku mele o keia wa. Nā mele ʻAmelika i ke kenekulia iwakālua, N. Y., 1941; ʻOiai ʻo D., nā haku mele ʻAmelika i kēia lā, N. Y., 1949; Stambler I., Landon G., Encyclopedia of folk, country and Western music, N. Y., 1969; ʻO Shestасk M., ʻO ka ʻatikala mele ʻāina, N. Y., 1974; nā ʻāina o ʻAmelika Latina - ʻŌlelo wehewehe ʻōlelo o nā mea hoʻokani mele ʻAmelika Latin, nā mele a me nā hula, a me nā mea kani, ma ka puke: Slonimsky N., Music of Latin America, N. Y., 1945; Tureke – Rona Mustafa, Kanalima Makahiki o ka Mele Turkish (Bibliographic Dictionary of Turkish Songwriters), Istanbul, 1955 (ma Turkish); Iman Mahmut Keman, Pleasant Sounds (biographical dictionary of Turkish musicians, 1785-1957), Istanbul, 1957 (ma Turkish); Finland – Suomen säveltäjid, Helsingfors, (1945); Palani – Poueigh J., Musiciens français daujourdhui, P., 1921; ʻO Borby J. J., Dictionnaire de musiciens de la Moselle, Metz, 1929; Czechoslovakia - Ceskoslovensky hudebni slovnik, t. 1-2, Prague, 1963-65; Швейцария – Refardt E., Historical-Bibliographical Musician Lexicon of Switzerland, Lpz. - Z., 1928; Schuсh W., Buke Mele Swiss, Vol. 2 — Mele Lexicon, hoʻoponopono. na W Schuch a me E. Refardt, Z., 1939; Suedena – Olsen H. und O., Svenska Kyrkomusici, puke mooolelo pili, Stockh., 1928, 1936; Югославия — Goglia A., Komorna musika u Zagrebu, Zagreb, 1930; его же, Domaйi violinisti u Zagrebu XIX i XX st., Zagreb, 1941; Боръевих В. R., Nā haʻawina i ka puke wehewehe ʻōlelo moʻolelo o nā mea mele Serbian, Belgrade, 1950; ʻO Kovacevic K., nā mea haku mele Croatian a me kā lākou djjla, Zagreb, 1960; Kucukalic Z., Nā mea haku mele Bosnia-Herzegovinian o kēia wā, Sarbjevo, 1961; Nā haku mele a me nā mea kākau mele o Yugoslavia. Nā lālā o ka hui o nā haku mele o Yugoslavia.

Nā mele a me nā mea hoʻokani pila o kēia wā: Eaglefield-Hull A., He puke wehewehe ʻōlelo o nā mele a me nā mea hoʻokani pila, L., 1919, like, L. – NY, 1924 (deutsch übers. und Suppl. von A. Einstein – Das neue Musiklexikon, B ., 1926); Recupito MV, Artisti and musicist moderni, Mil., 1933; Ewen D., Nā haku mele o kēia lā, NY, 1934, 1936; Prieberg F., Lexikon der neuen Musik, Münch., 1958; Schdffner V., Leksykon kompozytorw XX wieku, t. 1-2, Kr., 1963-65; Thompson K., He Dictionary of twentieth-century haku mele (1911-71), L., 1973.

Nānā: Clement F., Larousse P., Lyrical or Historical Dictionary of Opйras, P., 1869-1881, 1905; Loewenberg A., Nā moʻolelo o ka opera. 1597-1940, Camb. 1943-1, Kan., 2; Jirouschek J., International Opernlexicon, W., 1955; Manferrari U., Universal Dictionary of Melodramatic Opera, v. 1948-1, Florence, 3-1954; Ewen D., Encyclopedia of the Opera, (NY, 55); его же, The New Encyclopedia of the Opera, L., 1955; Encyclopedia of specacolo, v. 1973-1, Roma, 9-1954; Crowell's Handbook of World Opera…, NY, (62); Rosenthal H., Warrack J., Concise Oxford Dictionary of Opera, L., 1961; Towers J., Dictionarycatalog of operas and operettas, v. 1964-1 , NY , 2 .

Nānā: Beuamont С., He puke wehewehe ʻōlelo Farani-English o nā ʻōlelo ʻenehana i hoʻohana ʻia ma ka Classical Ballet, L., 1944; Wilson GBL, A Dictionary of Ballet, L., 1957, 1961; Kersley L., Sinclair J., He Dictionary of Ballet Terms, L., 1952, 1964; ʻO ka wehewehe ʻōlelo o ka hula a me ka hula, upena. Gasch S., Barcelona, ​​​​(1956); ʻO ka puke wehewehe ʻōlelo o ka Ballet Hou. ʻO Ed. Fernand Hazan, P., 1957 (Pres. - NY, 1959).

Nā mea kani a me nā haku mea kani: Jacquot A., Dictionnaire pratique et raisonné des instruments de music anciens et modernes, P., 1886; Lütgendorff WL, Geigen- und Lautenmacher vom Mittelalter bis zur Gegenwart, Fr./M., 1904, Bd 1-2, 1922; Sachs K., Real-Lexikon der Musikinstrumente, B., 1913; Nachdruck Hildesheim, 1964; Dictionary of organs and organists, L., 1921; Prat D., Diccionario biografico-bibliografico-historico-critico de guitarras…, Buenos-Aires, (1933); Bone Ph. J., Guitar and mandolin…, L., 1914, L., 1954; Vannes R., Dictionnaire universel des luthiers, Brux., 1951, 1958; Avgerinos G., Lexikon der Pauke, Fr./M., 1964; Jalovec K., Enzyklopädie des Geigenbaues, t. 1-2, Prague, 1965.

Mele Concert: Even D., Encyclopedia of concert music, NY, 1959.

Mele keʻena: Cobbet's cyclopedie survey of chamber music, v. 1-2, L., 1929, v. 1-3, 1963.

Симфоний: Blaukopf K., Lexicon of the Symphony, Bregens-W., (195…).

Nā mea kani a me nā mele leo (nā kumuhana mele): Barlow H., Morgenstern S., He puke wehewehe'ōlelo o nā kumuhana mele, NY, 1948; kā lākou, He puke wehewehe ʻōlelo o nā kumuhana leo, NY, 1950.

Mele uila: Eimert H., Humpert HU, Das Lexicon der elektronischen Musik, Regensburg, 1973.

Puna: Longstreet S., Dauer AM, Knaurs Jazz Lexicon, Manchester. - Z., 1957; Feather L., The Encyclopedia of Jazz, NY, 1955, new ed., 1960; Wasserberger J., Jazzovэ Slovnik, Bratislava, 1966.

Nā hui kani leo o kēia wā: Lillian Roxons Rock encyclopedia, (NY, 1970).

Kumu kumu: Darrel RD, The Gramophone Shop Encyclopedia of Recorded Music, NY, 1936, 1948; Сlоugh F., Сuming GJ, The world encyclopaedia of recorded music of 1925 — Malaki 1950, L., 1952-57, Suppl. 1-3, 1950-55, L., (1952)-57

ʻO nā puke hoʻolaha mua o Rusia

Nā puke wehewehe ʻōlelo mele mele: He mea hoʻohui i wehewehe ʻia i nā huaʻōlelo mele ʻenehana, i loko o ka puke: ʻO ka ʻike maʻamau i ke aʻo ʻana i nā keiki e heluhelu mele e like me ka maʻalahi o ke kākau ʻana, trans. mai Palani, (M.), 1773; (Gerstenberg ID), He puke wehewehe ʻōlelo mele i loaʻa nā huaʻōlelo a me nā ʻōlelo i hoʻohana ʻia i ke mele, i loko o ka puke: A pocket book for music lovers for 1795, St. Petersburg, 1795; (Snegirev LA), puke mele mele, St. Petersburg, 1837, 1840 (pākuʻi i kāna puke: Piano method …, vol. 1, paʻi ʻia ma lalo o ka pseudonym LAS); Puk. Antsev MV, Nā huaʻōlelo mele, Vitebsk, 1898; Voronin V., Musical Dictionary (me ka hoʻohui ʻana i ka wehewehe ʻana i ke ʻano o nā kaula o nā mea kani), Vladimir, 1915.

Nā puke wehewehe ʻōlelo mele moʻokalaleo: Kushenov-Dmitrevsky DF, No nā mea pena kiʻi a me nā virtuosos o ke mele, ma kāna puke: Lyrical Museum …, St. Petersburg, 1831; Scar A., ​​Biographical lexicon of Russian haku mele a me nā kiʻi mele, St. Petersburg, 1879, 1886; Lisovsky N., Dictionary of composers and music figures, ma kāna puke: Musical calendar-almanac and reference book for 1890, St. Petersburg, 1889; (Findeizen N.), A Concise Dictionary of Russian Music Critics and Persons Who Wrote About Music in Russia, ma ka puke: Musical Almanac Calendar for 1895, St. Petersburg, 1895; Nā moʻolelo o nā haku mele mai ka makahiki 1904 a hiki i ke kenekulia 1. Keena haole a me Rusia, ed. A. Ilyinsky. ʻOihana Polani, ed. G. Pakhulsky, M., 2; Illustrated Dictionary of Modern Russian Musical Figures, vol. 1907-08, Od., (1911-XNUMX); ʻO Maslov A., nā mea noiʻi a me nā mea hōʻiliʻili o nā mele Lūkini, ma kāna puke: He ʻike no ke alakaʻi ʻana i ke aʻo ʻana i nā mele mele Lūkini, M., XNUMX.

Nā puke wehewehe mele Encyclopedic: Garras A., Manual musical dictionary with the addition of biography of famous composers and amateurs, M., 1850 (paʻi hou ʻia i nā manawa he nui; ma hope o nā paʻi ʻana ma lalo o ke poʻo inoa “Musical terminology” he mau huaʻōlelo wale nō, hoʻoponopono ʻia a hoʻohui ʻia e V. Odoevsky, M., 1866); ʻO Cherlitsky I., He alakaʻi mele no nā mea pena kiʻi a me nā mea aloha mele, aia kahi puke puke pōkole, ʻo ia ka mea koʻikoʻi o ka ʻike mele, ka wehewehe ʻana i nā huaʻōlelo haole a me nā kiʻi biography ... St. Petersburg, 1852 (text in German, French and Lukia. .); Perepelitsyn PD, Musical Dictionary. ʻOhi ʻatikala Encyclopedic, M., 1884; ʻO Riman G., ka puke wehewehe mele mele, unuhi. mai ka 5th German ed., hoʻohui. ʻOihana Lūkini …, trans. a me nā mea hou a pau ed. ʻO Yu. Engel, (puka 1-19), M., 1901-04; Engel Yu., puke wehewehe mele pōkole, M., 1907; nona iho, Pocket Musical Dictionary, M., (1913); Kalafati V., Sputnik musician, St. Petersburg, 1911.

Ma waena o nā puke wehewehe mele ʻē aʻe: (Findeisen N.), A Short Dictionary of Folk Musical Instruments in Russia, ma ka puke: Musical Calendar – Almanac for 1896, St. Petersburg, 1896; Preobrazhensky A., Dictionary of Russian church himings, St. Petersburg, 1896; ʻO Silvo LG, ʻO ka ʻike o kahi huaʻōlelo pīʻāpā i nā ballets, pantomimes, divertissement a me nā hana pae like i haku ʻia a hoʻonohonoho ʻia ma Rūsia ... (1672-1900), St. Petersburg, 1900.

Nā puke Soviet

Nā hua'ōlelo mele mele: Glebov I., Guide to concerts, vol. 1 – ʻO ka puke wehewehe ʻōlelo o nā inoa mele a me ka ʻenehana pono loa, P., 1919; Tzadik I., Dictionary of foreign music terms, ed. a me MV Ivanov-Boretsky hou. Moscow, 1935. Sezhensky K., Puke kuhikuhi puolo pokole, M., 1938; nona iho, A Short Dictionary of Musical Terms, M., 1948, M. – L., 1950; Garbuzov N., Terminology on the elementary theory of music, M. - L., 1944 (ma ka uhi: 1945); Ostrovsky AL, Puke mele puolo, L.-M., 1949; Ravlyuchenko SA, Puke mele pōkole (puke kuhikuhi), M., 1950; Dolzhansky AN, puke wehewehe mele pōkole, L., 1952, 1964; Dapkviashvili TV, Dictionary of musical terms, Tb., 1955 (ma Georgian); Steinpress B., Yampolsky I., Concise Dictionary of a Music Lover, M., 1961, 1967; Albina D., Muzikas termu vardnica, Riga, 1962; Alagushev B., puke wehewehe ʻōlelo ʻōlelo mele Lūkini-Kyrgyz, P., 1969; Kruntyaeva T., Molokova N., Stupel A., Dictionary of foreign music terms, (L.), 1974.

ʻO nā puke wehewehe'ōlelo mele biographical: Rindeizen N., He hōʻike pōkole o nā kākau mele mele, haku mele a me nā theorists o nā kenekulia 1-1928, ma kāna puke: Essays on the history of music in Russia, vol. 1, M. – L., 1937; Solodukho Ya., Yarustovsky B., nā haku mele Soviet, vol. 1937, M., 1; ʻO ka Soviet laureates o nā hoʻokūkū mele honua (i hui ʻia e MI Shulman), M., 1938; Nā haku mele Soviet, vol. 1938, L., 1940; Nā mea hoʻokani pila - nā lālā Komsomol o Moscow (i hui pūʻia e G. Gruzd), M., 1951; Chkhikvadze G., Nā haku mele Gruz. SSR, Tb., 1951; Nā haku mele o Soviet Ukraine, K., 1954; Koralsky A. Ya., Nā haku mele o Uzbekistan, Tashkent, 1954; Nā mea haku mele Soviet - nā laureates o ka makana Stalin, ed. VM Bogdanov-Berezovsky a me EP Nikitin, L., 1955; Nā haku mele o ka Soviet Kazakhstan, puke Reference, A.-A., 1955; ʻO Gravitis O., Nā moʻolelo pōkole o nā mea haku mele Latvian, Riga, 1956; Lebedinsky L., Nā haku mele o Bashkiria, M., 1956; Nā mea haku mele ʻAmenia (i hui ʻia e RA Atayan, MO Muradyan, AG Tetevosyan), Yer., 1956; Nā haku mele Mold. SSR, Kish., 1957; Nā haku mele a me nā mea hoʻokani mele o Soviet Latvia. Nā ʻikepili pilikino pōkole, Riga, 1957; Nā mea haku mele o Tajikistan, Stalinabad, 1959; Nā mea haku mele Soviet. ʻO ka puke moʻolelo pilikino pōkole (i hui ʻia e G. Bernandt a me A. Dolzhansky), M., 1959; ʻO Khalilov RG, Nā haku mele o Azerbaijan, Baku, 1960; Asinovskaya A., Akbarov I., Nā haku mele o Soviet Uzbekistan, Tash., 1961; Agababov SA, Nā kiʻi o ke kiʻi mele o Dagestan, Makhachkala, 1961; (Abasova E.), Nā haku mele ʻōpio o Azerbaijan, Baku, 100; Nā mea haku mele Soviet, nā mea lanakila o ka makana Lenin, L., 1962; ʻO ka puke wehewehe'ōlelo pōkole o nā kumu, ma ka puke: 1965 makahiki o ka Leningrad Conservatory. Moolelo moolelo, L., 1966; Hui o na haku mele o Azerbaijan, Baku, 1866; ʻO Zhuravlev D., nā haku mele o Soviet Belarus. Puke pili moʻolelo pōkole, Minsk, 1966; Ka papa inoa o nā kumu o ka Moscow Conservatory. ma nā ʻoihana kūikawā. (1866-1966), ma ka puke: Moscow Conservatory, 1966-1966, M., 1967; Nā haku mele o Tajikistan, Dushanbe, 1968; Nā haku mele o ka Soviet Moldavia. Puke kuhikuhi pili moʻolelo pōkole, Kish., 1968; Toradze GG, Nā haku mele o Georgia, Tb., 1969; Mukha A., Sidorenko N., Spilka haku mele ma ka URSR. Dovidnik, Kiev, 1969; Bolotin S., Hua'ōlelo Biography of the Wind Instrument Performers, L., 1970; ʻO Grigoriev L., Platek Ya., nā alakaʻi o kēia manawa, M., 1; ʻO ka haku mele a me ka haku mele Est. SSR, Tal., 2; Bernandt GB, Yampolsky IM Na wai i kākau e pili ana i ke mele. ʻO ka puke wehewehe puke puke o nā mea hoʻokalakupua mele a me nā poʻe i kākau e pili ana i ke mele ma mua o ke kipi ʻana o Russia a me ka USSR, vol. 1971-74, M., 1974-XNUMX; ʻO Karklin LA, nā mea haku mele a me nā mele mele o Soviet Latvia, Riga, XNUMX.

Nā puke wehewehe ʻōlelo mele Encyclopedic: Kargareteli IG, Musical Encyclopedia, Tiflis, 1933 (ma Georgian); Steinpress B., Yampolsky I., puke wehewehe mele Encyclopedic, M., 1959, 1966; Ka hoa o ka mea hookani pila, Encyclopedic pocket dictionary-reference book (hoʻoponopono ʻia e A. Ostrovsky), M. – L., 1964, L., 1969.

ʻO nā puke wehewehe ʻōlelo Opera: Bernandt G., ka puke wehewehe ʻōlelo o nā opera i hoʻokumu mua ʻia a paʻi ʻia ma mua o ke kipi ʻana ma Rūsia a ma USSR. (1736-1959), M., 1962; Gozenpud A., ʻOpera Dictionary, M. – L., 1965.

Nā puke weheweheʻōlelo o nā haku mele ʻē aʻe: Romanovsky NV, Choral Dictionary, L., 1968, 1972; Buluchevsky Yu., Fomin V., Mele kahiko. puke puke wehewehe ʻōlelo, L., 1974.

Nā puke weheweheʻōlelo o nā hoʻokūkū mele: Nā hoʻokūkū mele i ka wā kahiko a me kēia manawa. Handbook, M., 1966.

E hoʻomaopopo ': Koltypina GB. 1773-1962, M., 1964; Lasalle A. de, Catalog du tout des dictionnaires de musique publiés en français in Dictionnaire de la musique appliquée al amour, P., 1868; M.aghi-Dufflocq E., Dizionari di musica, “Bolletino Bibliografico musicale, 1933, Anno 8, No 3, p. 5-33; Schaal R., Die Musik-Lexika, ma ka puke: Jahrbuch der Musikwelt, (B.), 1949; Coover JB, Bibliography of music dictionary, Denver Col., 1952; ʻO Albrecht H., "Der neue Grove", a me ka loaʻa ʻana o ka Gegenvärtige Lage der Musiklexikographie, "Mf", 1955, Bd 8, H. 4.

IM Yampolsky

Waiho i ka Reply